Viimati uuendatud: 6. juuli 2026
Elektritõukeratas on Eestis kergliikur, kui selle valmistajakiirus on kuni 25 km/h. Sõita tohib jalgrattateel ja jalgrattarajal, vajadusel jalg- ja kõnniteel jalakäija kiirusega, ning sõiduteel vaid siis, kui muud teed puuduvad. Alla 16-aastasel juhil on kiiver kohustuslik. Üle 25 km/h mudel loetakse mootorsõidukiks, millega tavaliikluses sõita ei tohi.
Olulisim lühidalt
- Kergliikur on istekohata elektrisõiduk, mille valmistajakiirus on kuni 25 km/h.
- Üle 25 km/h sõiduk ei ole enam kergliikur, vaid mootorsõiduk, mida avalikul teel kasutada ei tohi ega saa registreerida.
- Sõidukoht: jalgrattatee, jalgrattarada, jalgratta- ja jalgtee, jalgtee, kõnnitee. Sõidutee ainult siis, kui neid ei ole või nende seisund takistab sõitu.
- Kõnniteel ja jalakäija vahetus läheduses tuleb sõita jalakäija kiirusega.
- Alla 16-aastasel juhil on kinnirihmatud kiiver kohustuslik, vanematele tungivalt soovitatav.
- Kuni 25 km/h kergliikur ei vaja registreerimist. Kindlustus võib olla kohustuslik kiirematel või raskematel mudelitel.
Mis on kergliikur ja millal muutub see mootorsõidukiks?
Kergliikur on ühe inimese veoks mõeldud istekohata elektrisõiduk, mille valmistajakiirus on kuni 25 km/h. Enamik linnasõiduks müüdavaid elektritõukerattaid kuulub sellesse klassi. Just see määrab, milliseid reegleid pead järgima.
Kui tõukeratta valmistajakiirus ületab 25 km/h, ei ole tegemist enam kergliikuriga, vaid mootorsõidukiga. Sellisele sõidukile kehtivad rangemad nõuded ning sellega ei tohi tavaliikluses liigelda. Kiiruse tarkvaraline tõstmine või piiraja eemaldamine võib mudeli klassi muuta, seega tasub sõiduki tegelikke näitajaid teada. Meie elektritõukerataste valikus on iga mudeli valmistajakiirus välja toodud.
Kus tohib elektritõukerattaga sõita?
Kergliikuriga tohib sõita jalgrattateel, jalgrattarajal, jalgratta- ja jalgteel, jalgteel ning kõnniteel. Sõiduteel tohib sõita ainult siis, kui loetletud teid ei ole või nende seisund muudab sõidu oluliselt raskeks, ning siis tuleb hoida sõidutee parema ääre lähedale või teepeenrale.
Kõnniteel ja jalgteel on jalakäija alati eesõigusega. Jalakäija vahetus läheduses tuleb sõita kiirusega, mis teda ei ohusta, ehk sisuliselt jalakäija kiirusega. Sõidu planeerimisel eelista jalgrattateid ja -radu, kus kergliikur saab liikuda ohutult ja täiskiirusel.
Kui kiiresti tohib elektritõukerattaga sõita?
Kergliikuri suurim lubatud kiirus avalikul teel on 25 km/h. Kõnniteel ja jalgteel ning teiste jalakäijate läheduses tuleb kiirust vähendada jalakäija tasemele, et vältida ohtu ja kokkupõrkeid.
25 km/h piirang tuleneb otse kergliikuri määratlusest: kiiremad mudelid ei ole kergliikurid ja neile kehtib teine kord. Linnas ei anna suurem kiirus praktikas midagi juurde, sest foorid, ristmikud ja jalakäijad hoiavad keskmise kiiruse nagunii madala.
Kas kiiver on kohustuslik?
Alla 16-aastasel elektritõukeratta juhil peab olema peas kinnirihmatud jalgratturikiiver. See on seadusest tulenev kohustus. 16-aastastele ja vanematele ei ole kiiver seadusega nõutud, kuid on tugevalt soovitatav, sest enamik vigastatutest on kergliikurijuhid ise.
Kiivri kõrval tasub kaaluda ka helkurvesti või eredat riietust, mis parandab nähtavust. Kiivri ja muu turvavarustuse leiad meie lisatarvikute valikust.
Mis vanusest tohib elektritõukerattaga sõita?
Seadus ei sätesta ühte kindlat alammäära elektritõukerattaga sõitmiseks, kuid alla 16-aastasele kehtib kiivrikohustus ja noorema lapse puhul lasub vastutus vanemal. Väiksema lapse sõit peaks toimuma täiskasvanu järelevalve all ja liiklusest eemal.
Transpordiamet on avalikult arutanud vanusepiirangu kehtestamist, kuid praeguse seisuga ei ole seadusesse konkreetset vanuse alammäära lisatud. Kuna reeglid võivad muutuda, tasub enne hooaja algust ametlik seis üle kontrollida. Lastele sobivaid mudeleid vaata meie laste elektriliikurite juhendist.
Millised tuled ja varustus on nõutud?
Pimeda ajal ja halva nähtavuse korral peab kergliikuril põlema ees valge ja taga punane tuli ning sõiduk peab olema märgatav. See kehtib nii jalgratta- ja jalgteel kui ka sõiduteel liikudes.
Ka päeval parandab nähtavus ohutust, seega paljud uuemad mudelid on varustatud LED-tuledega. Enne pimedas sõitmist kontrolli, et tuled töötavad ja aku on laetud.
Alkohol ja muud keelud
Kergliikurit ei tohi juhtida joobeseisundis ega liiklusohtlikus terviseseisundis, samamoodi nagu muid sõidukeid. Samuti ei tohi sõidu ajal hoida käes telefoni ega sõidutada kaassõitjat, kui sõiduk ei ole selleks ette nähtud.
Kas elektritõukeratas tuleb registreerida?
Kuni 25 km/h kergliikur ei vaja registreerimist ega registreerimismärki. Üle 25 km/h mudel loetakse mootorsõidukiks ning sellele kehtivad mootorsõiduki registreerimis- ja kasutusnõuded, mis tähendab, et tavalise tõukerattana seda avalikus liikluses kasutada ei tohi.
Kas elektritõukeratas vajab kindlustust?
Kergemad ja aeglasemad kergliikurid üldjuhul liikluskindlustust ei vaja, kuid kiirematel (üle 25 km/h) või raskematel mudelitel võib see olla kohustuslik. Täpsed kiiruse ja massi piirid oleme lahti kirjutanud eraldi juhendis: elektritõukeratta kindlustus Eestis.
KKK
Kas elektritõukerattaga tohib sõita kõnniteel?
Tohib, kuid jalakäija on alati eesõigusega ja tema läheduses tuleb sõita jalakäija kiirusega. Võimalusel eelista jalgrattateed või -rada.
Kas täiskasvanul on kiiver kohustuslik?
Ei, kiiver on seadusega kohustuslik ainult alla 16-aastasele juhile. Täiskasvanutele on see tungivalt soovitatav, kuid mitte kohustuslik.
Mis juhtub, kui tõukeratas sõidab üle 25 km/h?
Siis ei ole see enam kergliikur, vaid mootorsõiduk. Sellega ei tohi tavaliikluses sõita ja sellele kehtivad rangemad nõuded, sealhulgas võimalik kindlustuskohustus.
Kas elektritõukeratast tohib juhtida laps?
Seadus ei sätesta kindlat vanuse alammäära, kuid alla 16-aastasel on kiiver kohustuslik ja väiksema lapse sõit peaks toimuma täiskasvanu järelevalve all liiklusest eemal.
Kui otsid kergliikuri klassi kuuluvat tõukeratast, mille näitajad on selgelt teada, vaata meie elektritõukerataste kollektsiooni, kus iga mudeli kiirus on kirjas.
