Elektritõukerattad on muutunud linnaliikluse loomulikuks osaks – nendega liigutakse tööle, poodi ja vabal ajal. Samal ajal on aga reeglid nende kasutamise kohta viimastel aastatel muutunud ning kõigile ei pruugi olla selge, millised nõuded nende sõidukitele kehtivad.
Üks sagedamini segadust tekitav teema on kergliikuri kindlustus – millal on see kohustuslik ja millal mitte. Kuigi paljud tõukerattad ei vaja kindlustust, on teatud juhtudel see siiski nõutud ning tasub teada, kas see puudutab ka sinu sõidukit.
Millest sõltub kindlustuskohustus?
Alates 1. detsembrist 2024 peab liikluskindlustus olema kõigil üksnes mootori jõul liikuvatel sõidukitel, mille valmistajakiirus ületab 25 km/h või üle 14 km/h juhul, kui sõiduki mass on üle 25 kilogrammi. See nõue kehtib ka registreerimata sõidukitele, sealhulgas kergliikuritele, pisimopeedidele ja töömasinatele.
Praktikas tähendab see, et ka osa elektritõukerattaid kuulub kindlustuskohustuse alla.
Oluline on mõista, et kui tõukeratta valmistajakiirus ületab 25 km/h, ei ole tegemist enam kergliikuriga, vaid mootorsõidukiga. Sellisel juhul kehtivad sellele juba teised nõuded ning sellise sõidukiga ei tohi tavaliikluses liigelda ilma vastavate tingimusteta.
Seetõttu ei piisa ainult sõiduki nimetuse teadmisest – määravaks on selle kiirus ja mass. „Sageli arvatakse, et kui tegemist on tõukerattaga, siis kindlustust vaja ei ole. Tegelikult sõltub kõik konkreetse sõiduki tehnilistest näitajatest,“ selgitab IIZI sõiduki- ja masinakindlustuse tootearendusjuht Triin Kääramees.
Miks tasub kindlustusele tähelepanu pöörata?
Liikluskindlustuse eesmärk on katta kahju, mida võid liikluses teistele põhjustada. Kui kindlustus puudub, hüvitatakse kannatanule tekitatud kahju küll, kuid see nõutakse hiljem süüdlaselt tagasi.
See tähendab, et ka näiliselt väiksem õnnetus võib tuua kaasa märkimisväärse rahalise kohustuse. Näiteks võib tegemist olla jalakäija vigastamise, kokkupõrkega jalgratturiga või parkiva auto kahjustamisega. „Praktikas võivad sellised kahjud ulatuda tuhandetesse või isegi kümnetesse tuhandetesse eurodesse,“ ütleb Kääramees.
Õnnetusi juhtub rohkem, kui esmapilgul tundub
Kergliikurite populaarsuse kasvuga on sagenenud ka õnnetused. Transpordiameti andmetel toimus 2025. aastal kergliikurijuhtide osalusel 314 inimkannatanuga liiklusõnnetust. Kuigi see on veidi vähem kui aasta varem, näitab see, et probleem püsib.
Enamik õnnetustes vigastatutest on kergliikurijuhid ise, kuid kannatada saavad ka teised liiklejad. Sageli on tegemist kukkumiste või kokkupõrgetega, mille põhjuseks on liiga suur kiirus, tähelepanematus, sõiduki üle kontrolli kaotamine või ka alkoholijoove.
Oluline on ka see, et ametlik statistika ei näita kogu pilti. Haiglate hinnangul ravitakse Tallinnas igal aastal 500–1000 elektritõukerattaga seotud vigastust, millest paljud ei jõua politsei statistikasse.
Muudetud tõukeratas võib muuta ka reegleid
Oluline on arvestada ka sellega, et tõukeratta tehnilised omadused ei pruugi alati vastata tootja algsetele piirangutele. Näiteks kiirusepiiraja eemaldamine või tarkvara muutmine võib tõsta sõiduki kiirust. Sellisel juhul võib sõiduk kvalifitseeruda juba mootorsõidukiks, millele kehtivad teised nõuded. Lisaks ei ole sellise sõidukiga lubatud tavaliikluses liigelda.
„Eriti nooremate sõitjate puhul ei pruugi alati olla selge, kui kiiresti sõiduk tegelikult liikuda suudab. See võib tuua kaasa nii ohutus- kui ka rahalisi riske,“ märgib Kääramees.
Lihtne kontroll enne sõitma minekut
Enne hooaja algust tasub oma sõiduki näitajad üle vaadata ja veenduda, kas see kuulub kindlustuskohustuse alla. See aitab vältida olukordi, kus nõuded jäävad teadmatusest täitmata.,„Tänaseks on võimalik paari klikiga kontrollida, kas kergliikur vajab kindlustust, ning vajadusel see kohe ka ära vormistada,“ ütleb Kääramees.
Elektritõukeratas on mugav ja keskkonnasõbralik liikumisvahend, kuid sellega kaasneb ka vastutus teiste liiklejate ees. Kontrolli tõuksikalkulaatorist, kas sinu kergliikur vajab liikluskindlustust. Kui jah, siis saad selle kiiresti ja mugavalt sõlmida otse IIZI veebis.
